Tori tõug.

[EveAnt]

TORI HOBUSETÕU KUJUNDAMINE.
Tori hobuse aretus on tihedalt seotud olnud Tori Hobusekasvandusega. 1855 a. otsustas Liivimaa Maapäev asutada Tori Hobusekasvandus, mis alustas tegevust 1856 a. 18. saj keskpaiku hakati seoses majanduse kiirema arenguga vajama rohkem toitu. Võeti kasutusele suuremad põllutööriistad ja hakati vajama suuremat hobust, kes neid vedada jaksaks. Eesti hobune oli küll tugev, kuid liiga kerge, sest hobune veab ka kehamassiga.
Esimesed soovitud tulemused sobiva põllumajandushobuse saamise suunas andis norfolk- roadsteri ristandtäkk Hetman, kes andis ühtlaseid ja häid järglasi igasuguste märadega. Hetman on ka tori tõu esiisaks. Tal oli haruldaselt tugev pärandamisvõime ning järglasi sai kasutada ratsasõiduks ja veoki ees, põllutööks ja raskuste veoks.
Hetman sündis 1886 a.Poolas Klementsovo Hobusekasvanduses. Hobuse ostis Eestisse Sangaste mõisa omanik krahv FR.Berg, kes 1892 a. Hetmani andis rendile ja hiljem müüs Tori Hobusekasvandusele . Ta oli tumeraudjas, saba ja lakk valkjamad, lauk laubal, mõlemad esijalad ja vasak tagajalg valged. Turjakõrgus 155 cm. Isa oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart 749, ema hunteri mära. Ta oli haruldaselt hea traaviga ja hea ning vastupidav pikamaasõidu hobune ning vastupidav raskekoorma-veohobune. Hetman andis sugutäkuna Tori Hobusekasvandusele 48 sugutäkku ja 37 sugumära. Hukati vanuse tõttu 1912.
Hetman ja tema järglased esinesid palju Baltimaade ja Venemaa näitustel, saades seal kõrgeimaid auhindu. Hiljem osteti Eestisse ka Hetmani isa Stuart ja poolvennad Rubin, Sylvester, Cardinal. Hetmani poegade ja pojapoegade täpne arv on teadmata, kuid Tori hobusekasvandusele andis Hetman 48 sugutäkku ja 37 sugumära. Tema tähtsaimad järglased on täkk Heldenknabe 1543 Tk, täkk Hyperion 1649 Tk ja täkk Harun 42 T .
Kuna Hetman andis häid järglasi, siis osteti sisse veel norfolgi verega täkke. Tänase päevani on neist tähtsaimaks jäänud Duke of Scagglethorpe Hk 6730 ja Weighton-Squire Hk 5456 . Lisaks kasutati ida-friisi täkke, neist tähtsaimad Meinhard II 43 T ja Arend 64 T. Kõik need hobused imporditi Eestisse vahemikus 1897- 1922 a.
Aastail 1926-1936 kasutati tori tõus suguluspaaritust, et koondada Hetmani ja teiste norfolkide soovitud omadusi. Sellega muudeti tori hobune tüübilt ja omadustelt ühtlasemaks.
Tori hobuse tõuraamatu pidamist alustati aastal 1921.Algselt oli tõu nimetuseks tori -roadster (tõlkes tori-maantehobune).
Tori tõu määrustik kinnitati ja tori tõug tunnustati tõuks Eesti Vabariigis 05.juuni 1925.a., kui Eesti Põllutööministri käskkirjaga muudeti tori-roadsteri tõu nimetus tori tõuks . Tõuraamatus eraldati 1932 a. kaks osakonda: TA- raskemad hobused; TB-kergemad hobused.
1936 a. osteti Prantsusmaalt 5 postjee-bretooni täkku,et suurendada tori hobuse kehamassi ja kompaktsust ning kõrvaldada suguluspaarituse tagajärgi. Postjee-bretooni tõu kasuks otsustati seetõttu et sellel tõul on varem tori hobuse aretuses kasutatud norfolk-roadsteriga ühised eellased ja päritolumaal Eestile lähedased klimaatilised tingimused. Tüüp ja välimik oli sarnane tori hobusele, kuigi veidi tüsedam.
Tori hobusel esimene täkuliin oli Hetmani liin. On olnud palju täkuliine, kuid paljud neist kaotasid aretuses tähtsuse ja kadusid.Allpool on toodud tänapäeval tähtsamad täkuliinid.

Allikas: http://web.zone.ee/torihorse/

[Külaline]

saingi nendest rohkem teada. olete torikate kasvataja kui ma ei eksi ...

[EveAnt]

Ei, kahjuks pole ma veel selle uhke tõu kasvataja, kuid loodan, et see unistus saab teoks kunagi

[Hobu]

Tori Hobusekasvanduses pole mitte üks teps puhta tõulised torid (hetkel). Tori on hobune kelle vanemad on mõlemad torid. Hetkel märgitakse paberitele tori hobune, isegi kui ema on mingist muust tõust (nt. hannover, oldenburg, araablane, eesti hobune jne) ja samuti isa.
Hetkel on praktiliselt Eestis torid välja surnud. Minu teada kasvatab päris torisi üks välismaalane kes tegeleb sügavalt nende hobuste aretusega.

Kokkuvõttes on päris toride nägemine suur au. Sest nad on tõesti haruldased. Päästkeim neid.

[Kristi]

Mõtled Utet?

Asi nii hull ka pole, et ainult temal puhtaid torikaid on.

[Hobu]

No ikka tegelikult on küll.

[Poni]

Ute on ainus ehk, kes oma tegemisi nii palju kajastab (televisioon, ajalehed-ajakirjad). Samuti on tal kõige suurem vanatüübiliste tori hobuste kari. Aga ta ei ole ainus, seda kohe kindlasti mitte.

Aga mulle sporttüübilised torikad meeldivad, olgugi, et meil on niigi ESH, mistõttu vajadus teise sporthobuse tõu järele otseselt puudub, aga...mis siis ikka.

[Hobu]

Tegelikult pidasin silmas just kasvatamist, karja pidamist.

Kes ei tea veel millest jutt käib, siis teen väikse kokkuvõtte.

On olemas vanatüübiline tori hobune ja tori sporthobune. Praeguseks on levinud just sporthobused, ja sõna otses mõttes on vanatüübiline tori unustusse vajunud. Mis ei ole hea. Eestis on vanatüübilisi torisi 200 ringis. Vanatüübilise tori liinid on alguse saanud täkust Hetman, kes oli segavereline, aga sellele vaatamata pärandas ta oma omadusi järglastele püsivalt edasi.

Vanatüübiline:



Sporttüüpi:

[Poni]

Minu meelest on vanatüübiliste torikate see jama, et keegi ei tea päris täpselt, kus ja milleks neid tänapäeval rakendada saab. Eesti hobustele tehti meeletut promo ja nad said populaarseks ponispordis ja turismis. Vanatüübilise torikaga sa sporti ei roni (isegi mitte rakendisporti, sest ka see eelistab pisut peenema kondiga hobuseid). Põllumajanduses ei lähe hobust enam vaja. Turismis on populaarsemad eesti ja eesti raskeveo hobused. Milleks sobivad vanatüübilised torikad?

*tõmbab kiivri pähe*

[Kristi]

Kokkuvõttes on päris toride nägemine suur au. Sest nad on tõesti haruldased. Päästkeim neid.

Mina nendega ikka üsna palju kokku puutunud ausaltöeldes.

[Hobu]

Ennem ma pingutasin tõesti natuke üle, aga nad on haruldased. Neid tuleb hoida... vaata kui vähe neid alles on.

[Poni]

Ses suhtes jah, et vanatüübiline torihobune on hävimisohus ja tema säilitamiseks tehakse hetkel veel häbematult vähe.

[Sponsored content]